1.  Halb hingeõhk

Halb hingeõhk on märguandeks, et suhu on kogunenud suur kogus kahjulikke baktereid. Inimene ei tunne enamasti oma hingeõhku, kuid keelega üle hammaste tõmmates on kareda hambapinna puhul suus rohkelt hambakattu, mis ebameeldivalt lõhnab. Tihti on halva hingeõhu tekitajaks suukuivus, mis on enim probleemiks vanuritel ja suitsetajatel. Kuivust tekitab ka ravimite tarbimine ja alkohol. Sel juhul aitab mure leevendada rohkema vee tarbimine. Kuid halva hingeõhu taga võib peituda igemehaigus, kus halb lõhn on vaid osa probleemist, sest tagajärjeks võib olla hammaste kaotus. Igemehaigus on tähtis varakult avastada, sest levimisel muutub mingi hetk selle ravimine võimatuks. Siis saab haigust vaid kontrolli all hoida, kuid mitte lõplikult ravida. Halva hingeõhu korral tasub kindlasti hambaarstile visiit broneerida.

2. Hammaste tundlikkus

Terved hambad ei muutu kuuma ja külmaga kokkupuutel valulikuks. See-eest pole isegi neile kasulik kuuma ja külma koos tarbimine (nt kohv ja jäätis), sest järsud temperatuuri muutused katkestavad molekulidevahelisi sidemeid, mis lõhuvad hambaid. Peamiseks tundlikkuse tekitajaks on igemete taandumine, mille tagajärjel paljastuvad hambajuurel asuvad pisikesed avatud torukesed ehk dentiinikanalid, mis kulgevad otse hambanärvi ja põhjustavadki valu. Tundlikkust võib tekitada ka auk või mõra, mille saab hambaarsti vastuvõtul ära parandada.

3. Igemepõletik

Igemepõletik ehk gingviit tekib enamasti bakterite kogumist ehk hambakatust, mis on kogunenud igemepiirile. Vahest on põletiku põhjustajateks ka viirus, seen, mõni haigus või trauma. Igemehaiguse levikule aitab kaasa suitsetamine, mõningate ravimite kasutus, halvad proteesid, ebakvaliteetselt viimistletud plommid ja tehiskroonid, aga ka organismi hormonaalsed muutused raseduse ning puberteedi jooksul. Põletiku esimeseks tunnuseks on igemete veritsus hambapesu ajal. Põletiku süvenemisel ige tursub, muutub punetavaks ja hellaks. Õigeaegse raviga saab haiguse peatada ning igemekoed taastada algsel kujul, kuid selleks tuleb varakult murega tegeleda.

4. Hammaste lagunemine

Lagunevate hammaste korral tuleks kiiremas korras hambaarsti külastada. Lagunemist võivad tekitada valed toitumisharjumused (nt suhkrurikas toit, lühikesed toiduvabad pausid) või ka tähelepanematus ja oskamatus hammaste pesu korral. Laguneva hamba päästmine on samuti võimalik vaid piiratud aja jooksul, kuid õnneks on isegi hamba eemaldamisel võimalik see asendada implantaadiga. 

5. Regulaarne kontroll

Isegi tervete hammaste korral tasub vähemalt aastas kord, ideaalis 2 korda, hambaarsti visiidil käia. Ennetav kontroll aitab varakult murekoldeid märgata ja neid elimineerida, vältides nii mis iganes suuremate kahjustuste teket. Varajane ravi on kindlasti soodsam ja lühiajalisem kui ränga haiguse tohterdamine.

Kui ülaltoodud mured on sulle tuttavad või sa pole viimase poole aasta jooksul hambarsti külastanud, siis broneeri aeg juba täna!