Kolmandad molaarid ehk tarkusehambad ilmuvad suhu viimasena, tavaliselt hilises teismeliseas või kahekümnendates aastates. Samas võivad need inimesel üldse või osaliselt puududa ning vahel harva võib suust leida rohkem kui neli tarkusehammast. Hammaste rahvakeelne nimetus tulenebki just nende lõikumisest inimeste nii-öelda vanemas ja targemas eas. See-eest võiksid mitmed arstid neid aga hoopis murehammasteks kutsuda, sest nende ilmnemisega kaasneb sageli erinevaid probleeme, mistõttu vajavad hambad tihti eemaldamist. 

Võimalikud komplikatsioonid

Sageli ei ole tarkusehammastel suus piisavalt ruumi, mistõttu ei saa need korralikult lõikuda ning võivad nõnda ebanormaalselt kasvada. Pea 90% noortel ei kasva alumised tarkusehambad normaalselt. Ebaloomupäraselt lõikunud ehk peetunud hammas võib kas täielikult või osaliselt olla luu ja limaskestaga kaetud ning seetõttu ei saa see kasvada sirgelt ega täita oma funktsiooni. 

Pooleldi igemest välja tulnud hammas võib tekitada ümbritsevas koes põletikke, kuna toiduosakestel ja mikroobidel on lihtne sealt hammast katva limaskesta alla pääseda. Tihti ei saa sellist “soppi” ka hambaharjaga puhastada. Lagunevad toiduosakesed ja bakterid võivad põhjustada punetust, turset, valulikkust, aga hullematel juhtudel igemetasku mädaeritust ning takistada suu avamist. Nii võib veel suhu tekkida paha maitse ja ebameeldiv lõhn. Selliste sümptomitega tuleks kindlasti pöörduda hambaarsti poole, kes vähemalt saab peetunud tarkusehamba ja seda ümbritseva koe professionaalselt puhastada. Juhul, kui mingil põhjusel ei soovita hammast eemaldada, tuleks käia regulaarselt hambaarsti juures antud kohta puhastamas, et minimaliseerida uue põletiku teket. 

Igemesse varjule jäänud ehk täielikult peetunud hammas võib kaasa tuua isegi tõsisemaid probleeme. Hammast ümbritseva vahe vedelikuga täitumisel on oht, et see paisub tsüstiks ja õõnestab lõualuud. Selline olukorraga võivad kaasneda nii  kõrvalasuvate hammaste, lõualuude kui ka närvide kahjustusi. 

Lisaks saavad valesti kasvanud tarkusehambad kahjustada naaberhambaid, kui tekitavad neile survet avaldades asendimuutusi. Surve võib mõjutada ka närve või närvilõpmeid, millega kaasneb valulikkus ja vahel lisatundlikkus. Tarkusehammastel on nii samuti võimalik häirida breketravi teostamist. Sellepärast soovitavad ortodondid lõikumata või ruumipuudusega hambad enne breketravi lõpetamist või selle käigus eemaldava.

Igaühe tarkusehambad probleeme ei tekita

Samas tuleb meeles pidada, et tarkusehambad ei pruugi probleemsed olla ja sel juhul ei ole vaja neid ka eemaldada. Kui need on täielikult lõikunud ja vastaskaare tarkusehammaste suhtes õige nurga all, ei tekita need tavaliselt suuremaid muresid. Lisaks ei pea alati eemaldama luu sisse pidama jäänud tarkusehammast, kuid seda tuleks periooditi igaks juhuks panoraamröntgenuuringuga jälgida.  

Sageli pöördutakse hambaarstile alles valu või muude ebameeldivuste korral. Targem on aga tarkusehammaste olukorraga tutvuda juba enne, kui need muret teevad. Mõistlik oleks aeg-ajalt teha kogu suu olukorda näitav röntgenpilt, mis annab märku, kas tarkusehambad võivad probleeme põhjustada.

Otepää Hambakliinikul puudub alla 19-aastaste ravikindlustatud isikute hambaravileping!