Juureravi, teise sõnaga endodontiline ravi, nimetus on tuletatud kreeka keelest ja tähendab otseseletuses hamba sisemust (“endo” tähendab “sees” ning “odont” “hammas”). Juureravi on seega hamba sisemuse ravi. Hamba sees asub pehme kude nimega hambapulp. See koosneb veresoontest, närvikiududest ja sidekoest ning läbib hammast ülemisest otsast juure tippudeni. Pulp vastutab hamba kasvu ja arengu eest. Kui hammas on juba lõpuni arenenud, saab see hakkama ka ilma pulbita, sest toitained jõuavad hambani ka teda ümbritsevatest kudedest.

Miks hammas vajab juureravi ja millised on sümptomid?

Juureravi on vajalik, kui hambapulbis tekib põletik. Põletiku tekkepõhjuseks võib olla sügavale arenenud kaaries, hambamurd või mõrad. Kui hammas jääb ravita, võib ta hakata valutama. Aja möödudes levib põletik alla juuretipuni ning tekitab seal turse ehk abstsessi, mis võib olla nähtav hammast ümbritseval igemel või isegi põsel.

Sümptomid, mis viitavad hambapulbis tekkinud põletikule:

  • hammas valutab pikemalt või tugevamalt;
  • esineb tundlikkus külmale ja kuumale;
  • hell katsumisel või mälumisel;
  • värvimuutus;
  • valutavat hammast ümbritseva koe valulikkus või isegi mädavool;
  • samuti võivad olla suurenenud lümfisõlmed.

Mõnel üksikul juhul on võimalik ka sümptomite puudumine, kuid hammas on haige. Selleks on hea käia hambaarsti juures regulaarses kontrollis.

Kuidas juureravi tehakse?

Juureravi eesmärgiks on eemaldada juurekanalitest infitseeritud või kahjustatud pulbikude. Kanal või kanalid puhastatakse spetsiaalse juurekanali instrumendi abil ning samal ajal töödeldakse kanalit erinevate ravimitega. Peale puhastamist asetatakse hambasse lõplik ravim ja ajutine täidis. Seejärel jälgitakse hammast röntgenpiltide abil, et hinnata kanalite pikkust ja kuju ning kontrollida ravi tulemusi.

Kui põletikukolle on taandunud ja infektsioon on juurekanalitest likvideeritud, järgneb kanalite täitmine spetsiaalse gutta percha tihvtidega (peenike tugev varras). Juuretäidise eesmärk on takistada uue infektsiooni tekkimist juurekanalis. Sellele järgneb hambakrooni (hamba pealmine osa) taastamine täidismaterjaliga ning hambale antakse esialgne kuju ja välimus.

Mida silmas pidada ravi ajal?

Juureravi käigus võib esineda hamba valulikkust ja hellust, mis on mööduv. Ravitava hambaga tuleks võimalusel vältida mälumist või hammustamist, sest hammas võib kergelt murduda. Samuti tuleks hoolitseda oma suuhügieeni eest. Harva võib tekkida juhus, kus põletik ägeneb ja tekib valu, isegi kui enne ravi oli hammas kaebusteta. Üksikutel juhtudel võib osutuda vajalikuks ka antibiootikumi ravikuur, mille määrab arst.

Ravi kestus on väga varieeruv – see sõltub põletiku suurusest ja ravi kulgemisest. See võib kesta nädala või isegi mõned kuud. Raviperioodi vältel tehakse tavaliselt 2-4 röntgenpilti. Juureravi teostamine nõuab digitaalset röntgenaparatuuri ning patsiendilt kannatlikkust ravitulemuste ootamisel.

Mis saab peale ravi?

Kui hambanärv pole kahjustunud, peab juureravitud hammast vastu sama kaua kui terved või tavalise täidisega ravitud hambad. Mõnel juhul on võimalik, et juureravitud hammas ei paranegi ning valu jääb püsima. Samuti võib hammas muutuda tundlikuks ka pärast edukat ravi. Seda põhjustab mikroobide pääsemine juurekanalisse. Sellisel juhul tehakse hambale ümberravi, mis võib hamba päästa. Enamikel juhtudel ravitakse hammas terveks ikkagi esimesel korral ning tüsistusteta.

Soovitame kõigi ilmnenud probleemide või küsimuste korral konsulteerida hambaarstiga. Võta ühendust Otepää hambakliinikuga.