TEENUSED

TEENUSED

Üldine

Kuna suu- ja hambahaigused on tihedalt seotud üldhaigustega, on oluline käia regulaarselt hammaste kontrollis.

Kontrollvisiidi käigus märgib arst hammaste staatuse, koostab raviplaani ja teeb vajadusel lisaprotseduure: röntgenpildid, katu eemaldamine, hammaste fluoroteraapia.

Kontrollvisiitide intervalli määrab hambaarst, sõltuvalt kaariese ja igemehaiguste riskiastmest.

Air-Flow Soodapesu

Air-Flow soodapesu käigus uhutakse spetsiaalse soodapritsi abil hammaste pinnalt katt ja värvimuutused, ilma hambapinda kahjustamata. Selle tulemuseks on puhtad ning visuaalselt heledamad hambad.

Tulemuse säilitamiseks soovitatakse teha 1-2 protseduuri aastas. Kuna Air-Flow meetod eemaldab hammasse pinnalt ka kaitsva süljekihi, siis on soodapesu järgselt 2-3 tundi soovitatav mitte süüa ega juua.

Röntgenülesvõtted

Hambaravis tehakse radioloogilisi uuringuid diagnoosi täpsustamiseks ja patoloogiate avastamiseks. Kasutatakse kahte erinevat meetodit:

    1. Intraoraalsed ülesvõtted- pildil on näha 1-3 hammast või hambajuurt. Seda kasutatakse lokaalsete protsesside tuvastamiskes, nagu näiteks kaariese avastamiseks hammaste vahel või täidise all, samuti juureravi edukuse hindamiseks.
    2. Panoraamröntgenülesvõte- kasutatakse kogu suu ja lõualuude seisundi hindamiseks- selle abil on võimalik avastada kaariest, lõualuude põletikulisi muutuseid, tarkusehammaste lõikumise häireid, lõualuude tsüste ning osaliselt on võimalik hinnata ka põskkoobaste seisundit. Pilti soovitatakse korrata iga 2-3 aasta tagant.

Täidised

Täidiste asetamine on üks sagedasemaid protseduure hambaravis.
Täidise asetamiseks kulub enamasti 30-60 minutit, sellise ajaga peaks arvestama, et hambaarst saaks teha vajalikud protseduurid- tuimestussüstid, vajadusel röntgenülesvõtted.

Enne täidise asetamist tuleb eemaldada kahjustunud hambakude või vana täidis. Seejärel valmistatakse auk ette uue täidise asetamiseks, puhastakse ja kujundatakse kaviteet, ning asetatakse täidis. Oluline on ka täidise lihvimine ja viimistlemine, et taastada hamba anatoomia.

Mõnikord võib tuimastuse mõjul tunduda, et täidis on õige kõrgusega, kuid kodus avastatakse, et kokku hammustamine ei ole endine- sel juhul tuleks kindlasti kliinikuga ühendust võtta ning leida aeg täidise lõplikuks viimistlemiseks. Sügavate aukude korral võib hammas mõned päevad kuni nädal olla tundlik. Kui probleem püsima jääb, tuleb pöörduda uuesti hambaarsti vastuvõtule, kuna sügava kaariese tõttu võib olla põletik levinud juurekanalisse (vt. juureravi).

Komposiittäidised

Komposiittäidised on tänapäeval hambaravis kõige enam kasutatavad täidismaterjalid.
Komposiittäidis on valge, hambaga sama värvi ning see on valguskõvastuv.

Pärast komposiitäidise asetamist ja viimistlemist võib koheselt süüa- juua. Komposiittäidised sobivad väikeste ja keskmise suurusega defektide parandamiseks.

Komposiittäidise maksumus on 30-70 eur
Komposiittäidise maksumus sõltub defekti suurusest.

Klaasionomeertäidised

Klaasionomeertäidis on hambasõbralik, valge täidis, mis kõvastub kas valgus toimel või keemiliselt. Klaasionomeertäidis ei ole nii vastupidav kui komposiittäidis.

Sageli kasutatakse seda materjali ajutise täidisena või kombinatsioonis komposiittäidisega. Klaasionomeertsement sobib hästi ka piimahammaste või lõikunud jäävhammaste raviks.

Klaasionomeertäidse maksumus on 25-35 eur.

Juureravi

Juureravi ehk endontia on hambaravi eriala, mis tegeleb hambasäsi ja juuretipu piirkonna haiguste diagnoosimise, ravi ja ennetusega.

Miks on vaja teostada juureravi?

Juureravi vajab hammas, mis on trauma või sügava kaariese tõttu põletikuline või surnud. Sellisel juhul tuvaline hambatäidis probleemi ei lahenda, sest mööda vereringeta juurekanalit levib infektsioon lõualuusse, kus see võib põhjustada isegi eluohtlikke tüsistusi.

Adekvaatse juureravi tulemusel paraneb isegi lõualuusse ulatunud põletik. Ravitud juurega hammas töötab tulevikus nagu iga teinegi hammas, kuigi võib olla hapram.

Mis on juureravi eesmärk?

Juureravi eesmärk on pöördumatult kahjustunud hambanärvi eemaldamine juurekanalitest, kanalite desinfitseerimine ja täitmine.

Juureravi ümberravi korral tuleb kanalitest esmalt eemaldada vana juuretäidis ning seejärel kanalid puhastada. Juurekanalid puhastatakse spetsiaalsete nõeltega hamba mälumispinnale puuritud ava kaudu.

Juurekanali anatoomia täpsustamiseks, nõelte tööpikkuse määramiseks ja juureravi kvaliteedi kontrolliks tehakse juureravi käigus mitu suusisest röntgenülesvõtet.

Mikroskoobi kasutamine juureravis

Mikroskoop on muutunud asendamatuks abimeheks juureravis, sest mikroskoobi abil on võimalik:

  1. leida lisakanaleid
  2. eemaldada vana juuretäidist
  3. teostada juureravi ümberravi
  4. leida murdunud instrumente
  5. diagnoosida hambamurde

Hea nähtavusega saab vähendada visiitide arvu ja tagada kvaliteetsema töö, mis kokkuvõttes vähendab ravikulutusi ja tõstab hamba eluiga.

Mikroskoobil on hea valgustus, mida on võimalik väga täpselt suunata juurekanalisse nii, et ei teki varjusid. Sirge juurekanali korral on võimalik näha kanalit kogu pikkuses. Arsti seisukohalt võimaldab mikroskoop töötada sirge seljaga, tegemata kompromisse nähtavuses.

Mis võib raskendada juureravi teostamist?

Juureravi võivad oluliselt raskendada kitsad, kõverad, ühinevad ja hargnevad, luustunud või laienenud ning sulgumata juuretipuga kanalid. Ka varasema ravi käigus kanalisse murdunud instrumendid ja juuretihvtid võivad ümberravi oluliselt takistada. Kanaliseina astmed, perforatsioonid või vanamoodne kivikõva juuretäidis võivad muuta juure ümberravi võimatuks.

Juureravi protseduuri võib oluliselt takistada piiratud suuavamine, väljendunud okserefleks või raskus kohaliku tumastuse saavutamisel.
Vaatamata konservatiivse juureravi üldiselt kõrgele õnnestumisprotsendile, vajatakse kuni 10% juhtudel lisaks ka kirurgilist sekkumist- juuretipu kirurgiline eemaldamine ning perforatsiooni või resorptsiooni defektide parandamine- mis on sageli ainus võimalus, et hammas jääks alles.

Kuigi kirurgilise korrektsiooni prognoos on üldiselt hea, peab arvestama, et kuni 5% juhtudest tuleb hammas sellele vaatamata ikkagi eemaldada.
Väga ulatuslikult või lootusetult hävinud hamba- või kinnituskoe korral võib juureravi olla vastunäidustatud.

Millised on võimalikud tüsistused?

Juurekanali sagedasemad tüsistused on närvikambri põhja perforatsioon ja astme või ava tekkimine kanaliseina. Väga tülikas on kanali blokeerumine murdunud instrumendiga. Valunähte võib põhjustada medikamentide või juuretäidise materjalide sattumine üle juuretipuava lõualuusse, harvem ka põskkooppasse või närvikanalisse.

Juureraviga võib arguses kaasneda juuretipu krooniliise põletiku ägenemine. Lisaks valunähtudele võib tekkida ka lokaalne turse. Ägedate põletikunähtude korral võib osutuda vajalikuks antibiootikumkuur. Juureravi järgselt tuleb võimalikult kiiresti taastada hamba krooniosa.

Et vähendada hambaseina murdumise riski, tuleks tagahambad taastada trevet mälumispinda haarava üleshitusega. Vastupidavaima tulemuse annab hamba kroonimine.

Proteesimine

Proteesimine on hamba või selle osa asendamine konstruktsiooniga, mille valmistamises osaleb ka hambalabor. Proteesimise alla kuulub erinevat tüüpi suust eemaldatavate proteeside ning suust mitte-eemaldatavate proteeside valmistamine.

Proteesimine eeldab jäljendite võtmist suuõõnest ning tavaliselt mitme proovi tegemist, enne kui proteesi saab suhu asetada.
Hambaproteesi kavandamine olemasolevasse hammaskonda, et tagada proteesiravi pikaajaline edukus, kuulub hambaarsti raskeimate otsuste hulka. Sealjuures on ka pärast hoolikaid kliinilisi ja röntgenoloogilisi uuringuid väga keeruline hinnata allesolevate hammaste pikaajalist säilivusvõimet. Hinnata ei tule mitte ainult hammaste ja igemete seisundit, vaid ka planeeritud hambaproteesist tulenevat lisakoormust Teie hammastele.

Inimese suu keskkond on funktsionaalses mõttes terviklik üksus, mida tuleb arvestada proteeside valmistamisel. Kui esihammastel on patsiendi seisukohalt eelkõige esteetiline funktsioon, siis tagumised hambad on olulised mälumisfunktsiooni tagamiseks. Just tagumised hambad on mõeldud suure mälumiskoormuse vastuvõtmiseks, esihambad ei suuda seda üksinda teha. Seetõttu on hammaste proteesimisel oluline jälgida, et funktsionaalne tasakaal suuõõnes oleks igal hetkel tagatud. See omakorda tähendab, et ainult esihammaste taastamine proteesidega ei ole võimalik, kui tagumised hambad ei ole funktsionaalses mõttes piisavalt tugevad. Selle reegli eiramine võib põhjustada proteesi häireid ning hammaste kaotust.

Suuremahuliste taastamiste korral on oluline tagada ka mõlema hambakaare (ülemise ja alumise) tasakaalustatud funktsioon: see tähendab, et tavaliselt on vaja taastada hambaid nii üla- kui alalõuas. Selleks et protees funktsioneeriks pikka aega ja hästi, on oluline regulaarne järelkontroll ning hoolikas ja teadlik suuhügieen kõigi ajakohaste hambahooldusvahenditega.

Määratud ajavahemike järel on vajalik ülevaatus, röntgenuuring ja võimalik korrigeerimine (eemaldatava proteesi ümberbaseerimine, liikuvate osade perioodiline vahetus jms). Järelkontrollid ja võimalik korrigeerimine kuuluvad tasustamisele vastavalt hetkel kliinikus kehtivale hinnakirjale.

Suust mitte-eemaldatavad proteesid

 

Kroon

Hambale krooni valmistamine tähendab hamba pinnakihi asendamist püsiva materjaliga, mis taastab hamba tugevuse ja ilu.

Millal vajab hammas tehiskrooni?

Hambale krooni valmistamine on näidustatud järgmistel juhtudel.

  • Kui hambast on vähe järel või kui ta koosneb suuremalt osalt täidisest. Ulatuslikud täidised, eriti purihammastel, ei ole mõeldud suure mälumiskoormuse talumiseks ning seetõttu kuluvad suhteliselt kiiresti. Tagajärjeks on hambumuse madaldumine, mis omakorda võib endaga kaasa tuua esteetilisi ja funktsionaalseid probleeme tulevikus. Pärast juureravi on üldjuhul soovitatav hammast kroonida.
  • Hammas, mille juurekanaleid on ravitud, võib kergesti murduda. Hambakroon toestab säilinud hambakudesid ja vähendab murdumise ohtu. Kui hambast on järel ainult juur, siis on sedagi teatud tingimustel võimalik edukalt kroonida. Eeltingimuseks on tihvthamba (piilari) valmistamine ja tsementeerimine hambajuure sisse. Kvaliteetselt valmistatud kroon võib suus püsida isegi aastakümneid, kuid ennekõike oleneb krooni vastupidavus hammaste hooldusest. Millised on hamba tehiskrooni puudused?

Hamba lihvimine on väga suur trauma hambale ning lihvimine võib vigastada hamba närvi. Sellisel juhul tuleb teha juureravi. Krooni ja hambakudede piiriala võib olla mikroobidele heaks kinnitumisekohaks ja seega võib tehiskroon soodustada hambakaariese ja igemepõletiku teket seal. Seetõttu on pärast krooni paigaldamist hädavajalik õige ja korralik hambahooldus. Krooniga hammast tuleb hooldada veel tähelepanelikumat kui kroonita hammast!

Sild

Sild on puuduvat hammast asendav suust mitte-eemaldatav konstruktsioon, mis kinnitub naaberhammastele. Silla valmistamine on näidustatud, kui defekti piiravad naaberhambad on tugevalt kahjustatud ning vajavad kroonimist. Kui naaberhambad on terved või vähe kahjustatud, siis on puuduvat hammast (või hambaid) parem asendada hambaimplantaadiga (või implantaatidega).

Laminaat

Kui hambad on värvuselt inetud ja valgendamine ei aita, on abiks laminaadid. Laminaate valmistatakse portselanist ja nendega kaetakse esihammaste huulepoolseid pindu. Laminaatidega saab parandada esteetikat. Laminaatide tegemise asemel on vahel soovitatav hambaid kroonida. Laminaatide puhul on vastunäidustuseks näiteks suurte täidiste olemasolu konkreetsel hambal.

Panus ehk laboris valmistatud täidis

Keskmise suurusega hambadefektide puhul on otstarbekas panuste valmistamine, sest panuse tegemisel säilitatakse võimalikult palju oma hamba kudet. Panuste valmistamiseks võib kasutada kas kullasulamit või keraamilist materjali.
Kullasulamist panused on väga vastupidavad, keraamilisest materjalist valmistatud panused aga esteetilised.

Üldine informatsioon suust mitte-eemaldatavate proteeside kohta

Kuigi põhjalike uuringute tulemused kinnitavad, et suust mitte-eemaldatavatel proteesidel on üldiselt hea prognoos, ei ole pikaajaline hea tulemus igal üksikul juhul tagatud.
Näiteks võivad proteesid peale tsementeerimist lahti tulla, keraamika võib praguneda või murduda. Samuti võib esineda hilisemaid hambanärvi põletikke ning tööde servades kaariest.
Proteesi pikaajaliseks edukaks funktsioneerimiseks on oluline regulaarne järelkontroll vähemalt iga 6 kuu tagant.

Suust eemaldatavad proteesid

Plaatprotees

See on plastmassist protees, kus ei kasutata rohkem metallist elemente, kui (vajaduse korral) klambreid proteesi fikseerimiseks.
Plaatproteesid tehakse juhul, kui kõik hambad või enamus nendest on kaotatud. Samuti võib seda kasutada ajutise proteesina enne lõpliku proteesi valmimist, asendamaks kiiresti mõnd puuduvat hammast.
Kuigi see on odavamat tüüpi protees, ei soovitata seda pikemaajaliseks kasutamiseks üksikute hammaste asendamisel, kuna mõjub halvasti hammastele ja igemetele. Vajab sagedast kontrolli.

Tugibüügelprotees

Büügelproteesil on metallkarkass. See annab konstruktsioonile tugevuse ja võimaldab anda proteesile väiksemad mõõtmed, mis omakorda suurendab proteesi kasutamise mugavust.
Büügelprotees toetub suus olevatele hammastele tugiklambrite abil, jättes suus olevate hammaste pinnad ja igemed suures osas vabaks.
Büügelprotees asendab puuduvaid hambaid ja valmistatakse siis, kui sildade valmistamine ja/või implantaatide paigaldamine ei ole võimalik.

Kombineeritud protees

Kombineeritud protees tähendab erinevat liiki proteeside kombineerimist. Näiteks võib osa hambaid taastada kroonide või sildadega, osa aga asendada eemaldatava proteesiga, mis kinnitub lukuga kroonide külge. Kasutamismugavus on enamasti hea. Valmistatakse siis, kui kõiki hambaid ei ole võimalik asendada suust mitte-eemaldatavate proteesidega.

Mida on vaja teada suust eemaldatavate proteeside kohta?

Isegi siis, kui suust eemaldatav protees on valmistatud nõuetekohaselt, ei ole igal üksikul juhul tagatud patsiendi seisukohalt väga hea tulemus: näiteks võib protees pärast suhu asetamist hõõruda limaskesta ja tekitada valu, kunsthambad võivad proteesi küljest lahti tulla, protees võib murduda jms. Harvadel juhtudel patsient ei harjugi suust eemaldatava proteesiga.
Eemaldatavad proteesid vajavad regulaarseid ja sagedasi korrektuure (ümberbaseerimine jms). Proteesi pikaajaliseks edukaks funktsioneerimiseks on oluline regulaarne järelkontroll vähemalt iga 6 kuu tagant. Regulaarsed järelkontrollid ja proteesi ümberbaseeimine on tasustatavad vastavalt hambakliinikus kehtivale hinnakirjale.

Ajutised proteesid

Ajutised proteesid on konstruktsioonid, mida kasutatakse vahepealsetes ravietappides (nt implantaatide luustumise etapis, lõpliku proteesi valmistamise etapis jne) hammaskonna esteetika ja funktsiooni tagamiseks.

Ajutised kroonid ja sillad

Ajutised kroonid ja sillad on hammastele fikseeritud ajutised lahendused, mis võivad olla valmistatud erinevatest materjalidest vastavalt näidustustele. Tavaliselt on ajutised proteesid valmistatud plastmassist või komposiitmaterjalist. Pikaajaliseks kasutamiseks (mitu kuud) mõeldud kroonide ja sildade valmistamiseks kasutatakse metallsõrestikku.
Ajutine kroon täidab mitut olulist funktsiooni. Esiteks taastab see lihvitud hamba esteetilist väljanägemist, teiseks kaitseb lihvitud hammast suukeskkonna kahjulike mõjude eest ning kolmandaks kaitseb ja stabiliseerib iget hammaste ümber. Komplitseeritud proteesimise korral (s.t kui muudetakse suurel määral hambumust ja/või esteetilist väljanägemist), on ajutised kroonid vajalikud ka lõpliku esteetilise tulemuse eelnevaks hindamiseks ning uue hambumuskõrgusega harjumiseks. Ajutised kroonid ja sillad kinnitatakse hammastele spetsiaalse ajutise pehme tsemendiga, et oleks võimalik nende korduv eemaldamine. See tähendab aga, et ajutised kroonid võivad ka ise suus liikuvaks muutuda ja eemalduda. Ajutiste kroonide eemaldumine on tavaline nähtus ning ei kuulu garantii alla. Kui patsient tunneb ajutise krooni liikuvust või on kroon eemaldunud, tuleb ühendust võtta hambaarstiga, kes kinnitab ajutise krooni tagasi.
Ajutiste kroonide valmistamiseks kasutatav materjal on nõrgem kui lõplike kroonide tegemiseks kasutatavad materjalid. Ajutised kroonid ja sillad lähevad teatud aja jooksul katki. See on samuti tavaline nähtus ja ei kuulu garantii alla. Kui ajutine kroon või sild on katki läinud, tuleb valmistada uus. Samuti muudavad ajutised kroonid aja jooksul oma värvi.
Seega on ajutised kroonid ja sillad mõeldud lühiajaliseks kasutamiseks (maksimaalselt kuni 6 kuud), sest nende valmistamiseks kasutatav materjal ei ole piisavalt tugev ning ajutine tsement ei taga pikema aja jooksul piisavalt tihedat kinnitumist hambale. Ajutiste kroonide pikemaajalisel kasutamisel võib ilmneda hammaste tundlikkus, hammaste kahjustumine ning hambasäsi põletik, mis vajavad uusi protseduure hammaste taastamiseks.
Ajutiste kroonide pikaajalisest kasutamisest (üle 6 kuu) tingitud hammaste vigastused ja nende kõrvaldamiseks vajalikud protseduurid kuuluvad tasustamisele vastavalt hambakliinikus kehtivale hinnakirjale.

Ajutised eemaldatavad proteesid

Ajutisi eemaldatavaid proteese valmistatakse siis, kui fikseeritud lahendusi hammaste taastamiseks ei ole võimalik valmistada. Ajutised eemaldatavad proteesid võivad asendada üht, mitut või kõiki puuduvaid hambaid.
Ajutistel eemaldatavatel proteesidel võivad olla metallist klambrid, mis on vajalikud proteesi paremaks fikseerimiseks. Metallklamber võib proteesi pikaajalisel kasutamisel põhjustada tugihamba kahjustuse, mille ravi ei kuulu garantii alla.
Ajutiste eemaldatavate proteeside püsivus ei pruugi olla piisavalt hea, et tagada nende mugavat kasutamist. Seetõttu võib olla näidustatud proteesiliimi kasutamine. Ajutiste eemaldatavate proteeside parandused kuuluvad tasustamisele vastavalt hambakliinikus kehtivale hinnakirjale.

Kirurgia

Tarkusehammaste eemaldamine

Tarkusehammaste eemaldamine on suukirurgias enamlevinud protseduur. Tarkusehammaste eemaldamise näidustuseks on:

  1. ruumipuudus suus
  2. hamba või juurte asendianomaaliad
  3. kaariesekahjustus
  4. juure või krooni mõra
  5. korduvad põletikud tarkusehamba piirkonnas
  6. ortodontilised näidustused

Suhulõikunud tarkusehamba eemaldamine toimub sageli nagu tavaline hamba eemaldamine. Kui tarkusehammas ei ole täielikult suhu lõikunud, asetseb risti või hamba juured on keeruka anatoomiaga, võib vajalikuks osutuda hamba kirurgiline eemaldamine.
Tarkusehamba operatsiooni viiakse läbi lokaalanesteesias. Kuna tegemist on operatsiooniga, siis kaetakse patsient steriilse linaga ning tagatakse steriilsus terve protseduuri vältel. Operatsiooni käigus tehakse hamba piirkonda limaskesta lõige ning spetsiaalse puurmasinaga eemaldatakse luud ning vajadusel tehakse hammas väiksemateks tükkideks, et trauma ümbritsevatele kudedele oleks võimalikut väike. Opertasioon lõppeb haavaõmbluste asetamisega antud piirkonda.
Mõingatel juhtudel on vajalik postoperatiivne antibiootikumkuur. Soovituslik on fossilise koormuse piirang nädala jooksul pärast hamba eemaldamist.
Haavaõmblused eemaldatakse ja järelkontroll teostatakse 7-10 päeva pärast hamba eemaldamist.
Tarkusehamba eemaldamine 70-110 eur

Keelekida korrigeerimine

Keelekida ühendab keele alumist pinda suupõhjaga. Liiga lühikese keelekida puhul on keele liikuvus piiratud ning häiritud normaalne kõne areng. Kuna osade häälikute moodustamiseks on vajalik, et keel puutuks suulage, siis liiga lühikese keelekida puhul ei ole see füüsiliselt võimalik.
Keelekida anomaaliaid esineb ligikaudu 19% lastest.

Keelekida korrigeerimise näidustused:

  • imemisfunktsiooni häire vastsündinul, operatsioon tehakse sünnitusmajas;
  • väljendunud kõnedefekt keele liikumistakistuse tõttu korrigeeritakse võimalikult varakult;
  • R-i põristamine viieaastaselt;
  • alalõua alaareng (eesosa lamenemine, hammaste kuhjumine), formeerunud
    sügavhambumus ja prognaatne hambumus;
  • keele piiratud liikuvus.

Täiskasvanutel seostatakse liiga lühikest keelekida pingetega pea- ja kale piirkonnas ningpeavaludega.
Keelekida korrigeerimist on võimalik teha mugavalt kohaliku tuimastusega.

Huulekida korrigeerimine

Sagedaseim huuleanomaalia on liiga lai ja madala kinnitusega ülahuulekida, mida esineb ligikaudu 16% lastest. Liiga laia ja madalale kinnituva huulekida puhul võib esihammaste vahele tekkida vahe ehk diasteem ning igemete taandumine. Huulekida soovitatakse korrigeerida jäävhammaste lõikumise perioodil. Seda on võimalik mugavalt teha lokaalanesteesias.

Implantatsioon

Mis on implantaadid?

Puuduvate hammastega patsientide ravis kasutatakse järjest enam implantaate. Implantaatravi on tõestanud end kui stabiilne ja pikaajaliselt toimiv mehhanism, mis on patsiendile väga mugav.
Implantaadiga saab asendada üksikut või mitut puuduvat hammast. Implantaadid võivad moodustada ka toe mahukale mitte-eemaldatavale proteesile (sillale) või eemaldatavale proteesile, kui suus ei ole enam piisavalt oma hambaid.
Kirurgilise operatsiooni abil paigaldatakse lõualuusse implantaat (tavaliselt kohaliku tuimastusega), mida võib käsitleda tehisjuurena. Järgmise etapi ajal paigaldatakse pealisehitus (suus näha olev hambaprotees). Implantaadimaterjalina on end tänu headele kehasõbralikele (bioloogiliselt sobivatele) omadustele ja vastupidavusele tõestanud titaan. Koostöös hambaarstiga valitakse vastavalt suuõõne seisundile ja soovitud funktsioonile implantaatide tüüp ja arv.
Hambaravis on enim levinud implantaadivormiks tänapäeval kruvid või tihvtid, mis on 3–4 mm läbimõõduga ja 7–15 mm pikad.

Kuidas tehakse implantatsioone?

Puuduva hamba asendamisel implantaadile kinnituva krooniga tuleb iga puuduva hamba asemele paigaldada implantaat. Sildade kasutamisel piisab väiksemast implantaatide arvust: seetõttu on protees küll odavam, ent selle puhastamine võib olla keerukam.
Implantatsioon on kirurgiline operatsioon, mida reeglina tehakse ambulatoorselt (ilma haiglas viibimiseta) ja kohaliku tuimastusega (ilma narkoosita). Vastavalt implantatsiooni kohale ja luu kvaliteedile luustuvad implantaadid kolme kuni kuue kuu jooksul, kusjuures alalõualuus toimub luustumine kiiremini kui ülalõualuus.
Luustumise protsessi ajal võib kanda implantaadi peal ajutist hambaproteesi. Pärast luustumist, mis toimub enamiku implantaadisüsteemide puhul patsiendi jaoks „nähtamatult“ limaskesta all, tuleb teise operatsiooni käigus implantaat/ implantaadid limaskestast välja tuua, et saaks kas kohe või mõne nädala pärast hambaproteesi jaoks jäljendi võtta ning valmistada ja paigaldada protees.

Millised on implantatsiooniga seotud ohud?

Rääkides implantatsiooniga seotud ohtudest, tuleb alalõualuu puhul silmas pidada eelkõige kaht asjaolu:

  • Luus kulgeva närvi (kolmiknärvi) võimalikku vigastamist: vigastuse või isegi läbilõikamise
    tagajärjeks on osaline või täielik tuimustunne (tuimastussüsti mõjule sarnane) alahuule/-lõua
    sellel poolel, kus närvikahjustus tekkis,
  • Ülalõualuu puhul võib kirurgiline puur või implantaat kahjustada põsk-koopa põhja.

 

Kuidas implantaat paigaldatakse?

Nagu teiste hamba-, suuõõne- ja lõualuuravi protseduuride puhul, tuleb siingi võtta arvesse üldmeditsiinilisi eeldusi. Nii on raskete üldhaiguste, ainevahetushäirete ja nikotiini rohke tarbimise puhul implantatsiooni edukus piiratud. Edukas implantatsioon sõltub olulisel määral headest
suuhügieeni tingimustest.

  • Kõigepealt tehakse suuõõne täpne läbivaatus, eriti plaanitava implantatsiooni asukohas.
    Selleks hinnatakse lõualuud ja seda ümbritsevat limaskesta, silmas pidades plaanitavat
    operatsiooni.
  • Röntgenpiltide ja/või teiste diagnostiliste vahenditega uuritakse luu kvaliteeti ja määratakse
    kindlaks implantaadi hilisem asukoht.
  • Järgneb mudelite ja individuaalse operatsiooni ablooni valmistamine, et implantaat täpselt
    lõualuusse paigutada.

Kui olemasoleva luu kvaliteet ja paksus ei ole piisav, võib mõnel juhul olla vajalik luu ülesehitamine.
Implantaadioperatsioon tehakse tavaliselt kohaliku tuimastusega. Operatsiooni käigus paigaldatakse implantaat lõualuusse ning lõpuks õmmeldakse limaskest kinni. Sõltuvalt planeeritud proteesist ja lõualuu olemasolevatest eeldustest langetab hambaarst otsuse avatud luustumise (implantaadi pea on nähtaval) või suletud luustumise (implantaadi kohal suletakse ige täielikult) vahel. Suletud luustumise puhul tuleb proteesi paigaldamise jaoks implantaat väikese kirurgilise protseduuri abil nähtavale tuua. Operatsioonipind paraneb tavaliselt valutult mõne päeva jooksul.
Seejärel algab tegelik luustumise faas. Selle protsessi jaoks antakse enamikul juhtudel implantaadile mitu nädalat aega, nii et tekib stabiilne ühendus lõualuuga. Protsess kestab ülalõualuus tavaliselt pikemalt kui alalõualuus. Erandjuhtudel on võimalik nn kohene proteesimine.

Kuidas paigaldatakse pealisehitus?

Pärast luustumisfaasi lõppu järgneb implantaadi proteesimine. Selleks paigaldatakse implantaadi sisse pealisehitus (tugipost) ning mitme protseduuri käigus valmistatakse planeeritud hambaprotees.
Pärast hamba proteesimist on vaja käia regulaarselt hambaarsti juures kontrollis. Sealjuures kontrollitakse implantaadi seisukorda ja suuhügieeni ning antakse nõuandeid hoolduseks.
Spetsiaalsete puhastusvahendite (hambavaheharjad, hambaniit) kasutamine kindlustab implantaadi pikaajalise kinnituse ning aitab vältida luu põletikulist hävinemist (periimplantiiti).
Sõltuvalt individuaalsest riskiastmest on vajalik hammaste professionaalne puhastamine. Vaatamata kõigile implantoloogia edusammudele on siiski tegu proteesiga, mitte aga loomulike hammaste alternatiiviga. Oma loomulik ja terve hammas on ja jääb parimaks.

Kas sildu ja implantaate tuleb eriliselt hooldada?

Jah, lisaks tavapärasele suuhügieenile peaks proteesi ja implantaadi puhastamiseks kasutama peale tavalise hambaharja ka implantaatide puhastamiseks valmistatud spetsiaalseid abivahendeid ja tehnikat. Nii peaks sildade igemepoolset osa iga päev puhastama spetsiaalse hambaniidiga, millel on karvane puhastusosa. Ka implantaate peaks puhastama kas samasuguse hambaniidi või spetsiaalsete hambavaheharjadega.
Patsiendile peaks vajalikke hügieenimeetodeid tutvustama tema hambaarst või suuhügienist.
Lisaks on soovitatav käia vähemalt iga kuue kuu tagant regulaarselt kontrollis.

Mida peaks veel teadma pealisehituse kohta?

Implantaadikroon fikseeritakse tugiposti külge tsemendiga. Selleks kasutatakse spetsiaalset pehmet tsementi, mis annab võimaluse vajaduse korral kroon eemaldada. Samas võib juhtuda, et sõltuvalt patsiendi individuaalsest eripärast (mälumisjõudude suurus, toitumusharjumused jms) võib kroon liikuma hakata või eemalduda. Sellisel juhul võtke ühendust oma hambaarstiga, kes puhastab krooni ja tugiposti ning tsementeerib krooni tagasi. Võib juhtuda, et selle aja jooksul, mil kroon ei ole paigas, kasvab ige tugiposti peale ning enne tsementeerimist on vajalikud teatud manipulatsioonid igemetega.
Tugipost fikseeritakse implantaadi sisse kruviga. Kruvi fikseerimiseks kasutatakse spetsiaalset tootjatehases valmistatud võtit, mis tagab kruvi kinnitamise teatud jõuga. Esineb olukordi, kus tulenevalt patsiendi eripärast (mälumisjõudude suurus, toitumisharjumused jms) võib kruvi lahti keerduda, põhjustades krooni liikuvuse. Kui te seda märkate, võtke ühendust oma hambaarstiga, kes püüab selle olukorra lahendada.
Kõigepealt proovitakse kroon posti küljest ära võtta ning kui see õnnestub, siis fikseeritakse post uuesti ja tsementeeritakse kroon tagasi. Võib aga juhtuda, et krooni eemaldamine posti küljest ei ole võimalik ega otstarbekas (et mitte vigastada posti). Sellisel juhul tuleb krooni sisse ettevaatlikult puurida ava ning fikseerida posti kruvi läbi selle ava. Mõnel juhul aga ei ole see võimalik ning selleks, et vältida implantaadi vigastamist, tuleb kroon lahti lõigata, fikseerida
tugipost ning hiljem valmistada uus kroon.

Kui õnnestunud saab olla hambatühikute täitmine sildade ja implantaatidega pikas perspektiivis?

Silla ja implantaatproteeside paigaldamise õnnestumist on hinnatud erinevalt. On tõestatud, et reeglina luustuvad implantaadid probleemideta. Pikaajalised probleemid tulenevad pigem suutervisest. Nii võivad tekkida igemehaigused (nt parodontiit) ka implantaatide puhul (periimplantiit).
Implantaadikaotus – eriti implantaadi pikema kandmise korral – on sageli seotud ebapiisava suuhügieeniga, tihti on need aga individuaalsed tegurid (suitsetamine) või patsiendi üldtervislikud muutused, mis võivad põhjustada implantaadikaotuse. Tähtis on, et igal juhul oleks implantaadi ümber võimalik optimaalne suuhügieen.
Lisaks õigele näidustusele ning õigele proteesi ja implantaadi planeerimisele ja paigaldusele on üldiselt terve patsiendi puhul, kes ei kuulu riskirühma, tähtis hea suuhügieen ja proteesihooldus.
Need on pikaajalise tulemuse eeldusteks.

Implantaadi paigaldamine 600 eur
Implantatsiooni teine etapp 150 eur
Implantaadi kroon 700 eur

Iluteenused

Botox

Botox ehk botuliintoksiin on meditsiinis pikka aega kasutusel olnud lihaslõõgasti. Esteetilises meditsiinis kasutatakse seda kortsude silumiseks. Botuliintoksiin blokeerib miimiliste lihaste kokkutõmbeid tekitavaid närviimpulsse, lõõgastades seega miimilisi lihaseid ning ennetades
miimikakortsude teket.
Botoxit on võimalik kasutada otsmiku piirkonna horisontaalsete kortusde ennetamiseks ja vähendamiseks, kulmudevaheliste vertikaalsete kortsude ennetamiseks ja vähendamiseks, silmi ümbritsevate “kanavarvaste” korrigeerimiseks ning allapoole vajunud suunurkade tõstmiseks.
Botoxit on edukalt võimalik kasutada ka liigse higistamise raviks.
Maksimaalse tulemuse saavutamiseks süstitakse botoxit regulaarselt 1-3 korda aastas.
Botox on vastunäidustatud raseduse ja imetamise korral, neuromuskulaarsete haiguste puhul, nahainfektsioonide korral.

Täitesüstid

Täitesüste kasutatakse näonaha noorendamiseks, kortsude täitmiseks ning kudede (nt huulte) mahu tõstmiseks. Täitesüstid on valmistatud kehaomastest ainetest ning seega on allergilise reaktsiooni risk viidud miinimumini. Erinevad täitesüstid on valmistatud erinevate eesmärkide saavutamiseks ning erinevatesse piirkondadesse süstimiseks, seega on enne fillerite manustamist vajalik konsultatsioon.

Botuliintoksiini- ja täitesüste teostab Otepää Hambakliinikus plastikakirurg dr Mart Eller.

Broneeri visiit

OLEME HAIGEKASSA PARTNER

Järelmaksu võimalused