Mis on huulekida?

Inimestele on rohkem tuttav keelekida, kuid veel pesitsevad suus põsekidad ning ala- ja ülehuulekida. Nende kidade abil kinnituvad lihased limaskestale ja aitavad meil suud harjumuspäraselt liigutada.  Huulekida ehk frenulum koosneb limaskestast ja lihaskiududest ning selle peamine funktsioon on tagada huule stabiilsus. Kui aga kidal esineb anomaalia, tekitab see vaevuseid ja kliinilisi probleeme.

Millisel juhul vajatakse kirurgilist ravi?

Imikutel on põhiliseks keelekida korrigeerimise näidustuseks imetamisprobleemid. Ülahuul peab imemise ajal haarama tihedalt vähemalt 2,5 cm rinnanibu ümbritsevast alast. Liialt kinnise huulekida korral on huule liikuvus piiratud ja imetamisprotsessiks vajaliku vaakumi tekitamine raskendatud. Sellisel juhul võib toitmise käigus sattuda imiku seedetrakti palju õhku, mis omakorda põhjustab gaasivaevuseid. Samuti võib ebaefektiivse imetamisega kaasneda ka trauma rinnanibule, piimajuhade ummistumine ja rinnapõletik. Sageli minnakse nii ka varem üle lutipudeliga toitmisele. 

Vahest vajab vajatakse keelekirda korrigeeerimist ka ortodontilise ja proteetilise ravi korral. Hammaste nihutamine breketitega ei anna soovitud tulemust, kui püsib anatoomiline takistus hammaste vahel. Hammaste asendamisel proteesidega võib huulekida jääda proteesi konstruktsiooni segama ja häirida seega proteesi stabiilsust. Samuti võib protees, toetudes osaliselt kidale, tekitada liikudes – näiteks süües või rääkides – huulekidale mehaanilist traumat, mille tagajärjel tekib limaskesta kahjustus. 

Veel üks probleem, mida madala või kõrge kinnitusega huulekida võib põhjustada, on igemete taandumine. See juhtub siis, kui huulekida või põsekida tõmbab huule või põskede liigutamisel iget kaasa. Jätkuva probleemi korral toimub igemete taandumine, mis ilma ravita toob kaasa hambakaelade paljastumise ning põhjustab tundlikkust, valulikkust ja esteetilisi probleeme

Millisel juhul ei vajata kirurgilist ravi?

Diasteem ehk vahe esimeste hammaste vahel, mis esineb 50% 6–8-aastastel lastel, on tingitud huulekida anomaaliast, kuid taandub tavaliselt lõualuude edasise kasvu ja jäävhammaste lõikumisega iseenesest. Samuti ei vaja kirurgilist sekkumist tingimata ka vigastatud huulekida, sageli piisab lihtsalt verejooksu peatamisest. Õmbluseid enamasti asetada ei ole vaja, kuna sellised haavad paranevad kenasti ise. Kodus on traumajärgselt oluline pidada head suuhügieeni, vajadusel manustada valuvaigisteid, nädala jooksul võiks rakendada mõõdukat füüsilise koormuse piirangut ning säästlikku režiimi ja dieet võiks olla pehmem. Samas on huulekidadega seotud traumade korral on tähtis vaadata üle ka teised ümbritsevad struktuurid: hambad, igemed, keel, lõualuud.

Kirurgilise ravi võimalused?

Hüpertroofilise keelekida ehk keelekida liigse suurenemise korral saab läbi viia frenulotoomia, frenuloplastika või huulekida korrigeerimine laseriga. 

Frenulotoomia käigus lõigatakse huulekida horisontaalselt läbi ja õmbluseid ei asetata. Meetodi eelis on protseduuri kiirus. Kuna õmbluseid ei asetata, siis on operatsioonipiirkonnas suurem oht armi tekkimiseks. Frenulotoomiat kasutatakse eelkõige vastsündinutel, sellisel juhul toimub protseduur anesteetikumi kasutamata. Sarnasel meetodil vabastatakse imikutel ka liialt lühikest keelekida.

Frenuloplastika on aeganõudvam protseduur ja selle käigus tehakse V-kujuline lõige kida igemepoolses osas, huulekida vabastatakse igeme küljest ja asetatakse õmblused. Väga laia huulekida korral on oluline lausa luuni tungida, et kõik kida väädid saaksid vabastatud. Nagu nimigi ütleb, on tegemist huulekida plastilise korrigeerimisega. Haava sulgemiseks kasutatakse enamasti iseresorbeeruvaid õmbluseid, mida ei ole hiljem tarvis eemaldada. Õmmeldakse üksikõmblustega. Frenuloplastika on aeganõudvam kui frenulotoomia, kuid oht armistumiseks on väiksem.

Huulekida laseriga korrigeerimise on eelis väiksem veritsusrisk, kuid laseriga teostatavad kirurgilised protseduurid võivad tekitada pehmetes kudedes kuumusest tingitud kahjustusi, mistõttu on armi tekkimise risk suurem. 

Kes ravib huulekida anomaaliaid?

Huulekida kirurgilist korrigeerimist teostavad näo-lõualuukirurgid, suukirurgid ning mõned hambaarstid ja kõrva-nina-kurguarstid. Otepää Hambakliinikus on näo-lõualuudekirurgiale spetsialiseerunud dr Kristina Kull. Tema juurde saad aega broneerida siit!

Otepää Hambakliinikul puudub alla 19-aastaste ravikindlustatud isikute hambaravileping!