Kas hamba hambaaukude taga on kehvad geenid või midagi muud? Kuidas üldse geneetika meie hambaid mõjutab? Loe edasi ja saa teada.

Geenidel on hambaaukude tekkele väike mõju

Tihti arvatakse, et kehvade hammaste taga on kehvad geenid. Tegelikult on peamiseks põhjuseks kehv suuhügieen, mille juured omakorda on kodus ja vanematel. Kuna hambakaariest tekitavad bakterid, siis need ei tule kaasa geenidega. Pisik, mis hakkab hambaauke tekitama, kandub edasi tihti hoopis peresiseselt. Näiteks väikelaste puhul on levinud, et ema või isa suust läbi käinud lutt, lusikas või hoopis suule tehtud musi aitavad bakteritel kanduda laste suhu. Nii võib lapsel juba varases eas tekkida kaaries. Kusjuures see sõltub ka vanemate hammaste tervisest – mida rohkem on vanematel haigusetekitajaid, seda enam on neid ka lapsel. Seega on ülioluline nii vanema kui ka lapse suuhügieen kaariese ja hambaauke tekkel.

Lisaks kaariesele on bakterite poolt põhjustatud ka igemepõletik (gingviit) ja parodontiit (igemete ja hammaste tugistruktuuride põletik). Igemepõletik saab alguse hambakatu kogunemisest hammaste ja igeme piirile. Ravimata gingviit võib edasi areneda parodontiidiks, mis võib kahjustada isegi lõualuud. Nende haiguste puhul ei ole tegu kehvade geenidega, vaid kehva suuhügieeniga.

Geenid võivad mõjutada reaktsiooni bakteritele

Eelnevalt nimetatud haigused – kaaries, gingviit, parodontiit – on põhjustatud bakterite  poolt. Teisisõnu neid haigusi ei saada geenidega kaasa. Samas on selgunud, et pärilik võib olla organismi reaktsioon bakteritele. Arvatakse, et hinnanguliselt 30% inimestel võib olla pärilik eelsoodumus parodontiidi tekkeks. Kaariese esinemissagedus on seotud nii hambaemaili struktuuri, organismi reaktsiooniga bakteritele kui ka sülje koostisega.

Geenide mõju hammastele

Geneetika võib mõjutada hammastel järgmiseid aspekte:

  • hambumust;
  • hammaste kuju;
  • hambaemaili struktuuri, värvust ja paksust;
  • hammaste lõikumise aega nii piima- kui jäävhammaste puhul;
  • sülje koostist ja suuõõne mikrofloora omadusi.

Seega mõjutavad geenid pigem hambumust ja hambaemaili kui aukude tekkimist. Enamasti on hammaste kehva tervise taga pigem meie endi puudulikud suuhügieeniharjumused ning hooletus. Head suuhügieeni aitab tagada hammaste pesemine kaks korda päevas, niiditamine, korrektne toitumine ning regulaarne hammaste kontroll.

Soovid aega broneerida visiidile? Võta meie hambakliinikuga ühendust.