Paljudel inimestel, nii täiskasvanutel kui ka lastel, toimub hammaste krigistamine peamiselt une ajal, ilma, et nad ise seda teaksid. Lisaks hammaste krigistamisele närivad mõned selle probleemi all kannatavad inimesed ka küüsi, pastakaid või põseseinu. Kõige selle tulemusel hakkavad hambad kuluma lühemaks, tekivad mikropraod ja igemepiir hakkab taanduma.
Hammaste krigistamise all kannatavad inimesed leiavad, et see ei allu nende kontrollile. Mõni inimene hõõrub hambaid kokku ka päevasel ajal. Paljud ei teadvusta probleemi enne, kui keegi sellele tähelepanu juhib. Kuna inimesel endal on raske neid tunnuseid täheldada ja hambad kuluvad aeglaselt, märgatakse probleemi vahel kahjuks alles siis, kui hambad on juba pöördumatult kulunud ja lagunenud.
Hammaste krigistamine – millised on tagajärjed?
Toome välja tagajärjed, mida võib hammaste krigistamine põhjustada. Õnneks ei pruugi ühel inimesel kõiki neid probleeme esineda. Kuna inimesed on geneetiliselt erinevad, siis avalduvad ka tagajärjed erinevalt.
- Hammaste kulumine. Hambad paistavad pealt lamedad. Eriti märgatav on see esihammaste puhul, sest need oleksid justkui maha viilitud.
- Hammaste lagunemine. Edasisel kulumisel tekivad hammaste servadesse ja tagumiste hammaste nurkadesse mikropraod ning lõhed, mida röntgenpilt ei näita. Seda sorti pragusid on võimalik avastada ainult intraoraalse (keskendub tavaliselt vastavalt vajadusele suus vaid kindlale osale) ülesvõtte suurendamisel. Väga oluline on need praod avastada, kuna lõpuks hambad killustuvad ja lagunevad. Pärast killu eraldumist läheb tihtipeale vaja juureravi, sest killu eraldumiskohast pääsevad bakterid juurekanalile hästi ligi ning tekitavad seal põletiku.
- Hammaste tundlikkus. Tekib hammaste külmakartlikkus ja valulikkus.
- Igemepiiri taandumine. Liiga suur abrasioon (pinna mehaaniline kulutamine) tekitab hammastes tugevat pinget. Selle tulemusel kulub kaitsev emailikiht hambakaelalt maha paljastub tumekollane dentiinikiht, mis on erinevatele hambakahjustustele vägagi vastuvõtlik ja teeb hambad eriti tundlikuks.
- Hammaste loksumine. Hambad hakkavad loksuma pidevalt edasi-tagasi painutava jõu tõttu.
- Luuvallide teke. Mõnel inimesel ei esine mitte luukoe kadu, vaid vastupidi. Igemest mõlemale poole hakkab kasvama lisaluu, et hambaid toetada.
Järgnevalt on loetletud mõned mitte hammastega seotud tagajärjed.
- Põskede ärritus. Kohas, kus hammastevaheline surve on kõige suurem, tekib põse limaskestale ärritus. Igemete ja põskede vahele tekib lisakude ja inimene hakkab üha sagedamini endale põske hammustama.
- Peavalu. Peale ärkamist võib tunda lihasvalu asemel peavalu.
- Alalõua liigese probleemid. See võib olla tunda vaid kerge naksumisena suu avamisel, kuid hullematel juhtudel võib tugev valu haarata kogu näopiirkonna, kaela ja õlad, takistades isegi liigutusi õlavöötme piirkonnas.
- Valusad lihased. Lõualihased, nagu ka muud lihased, muutuvad pideva ülepinge tõttu valusaks.
Miks me seda teeme?
Tegelikult hõõrub iga inimene mingil määral tahtmatult oma hambaid. Mõned lihtsalt teevad seda liiga tihti ning tugevalt. Kõige levinum on hammaste krigistamine laste seas ning põhjuseks arvatakse olevat hammaste vahetumine. Täiskasvanute puhul on peamised põhjused liigne stress ja isiksuse probleemid. Närviline ja frustreeriv keskkond soodustab selle probleemi välja arenemist. Seda võivad põhjustada veel ka tundlikkus külmale/kuumale, alalõualiigese probleemidest tingitud valud, ortodontilised probleemid, artriit või koljus asuv kasvaja.
Sageli on põhjuseks teatud vitamiinide puudus – kaltsiumi ja pantoteenhappe võtmine aitab hammaste krigistamist ennetada. Kaltsium vähendab lihaste tahtmatuid liigutusi ning pantoteenhappe parandab lihaste koordinatsiooni. Lisaks nendele kahele on soovitatav tarbida piisavalt B-grupi vitamiine, mis vähendavad täiskasvanute puhul üht peamist krigistamise põhjust – stressi.
Kuidas probleemi leevendada?
Hambaarsti visiidi käigus kontrollitakse lisaks hammastele automaatselt ka igemete seisukorda, mis võib vihjeid anda hammaste krigistamisest. Diagnoosi kinnitamiseks jälgitakse hambaid ja igemeid mitme järjestikuse visiidi jooksul. Kui hammaste krigistamine on krooniline, siis hambaarst laseb hambalaboris valmis teha spetsiaalse akrüülist hambakaitse. Seda peab kandma öösiti. Hambakaitse takistab hammaste kokkupuutumist ning hoiab lõualuid õiges asendis, mis omakorda laseb lõualihastel lõdvestuda. Probleemi see ei kõrvalda, sest krigistamine võib toimuda ka päevasel ajal, kuid kindlasti aitab see olukorda leevendada. Samuti on soovitatav vähemalt 6 tundi enne magama minekut suhkrut mitte tarbida ning valida mõni proteiinirikkam eine. Lisaks võib aidata autosugestioon (ebateadlik või teadlik enda mõjutamine mõtete, kujutluste või sõnadega), mida viiakse läbi koos psühholoogiga.
Soovitame kõigi ilmnenud probleemide või küsimuste korral konsulteerida hambaarstiga. Võta ühendust Otepää hambakliinikuga.
Recent Comments